Skip available courses

Available courses

    1. Kursus "Kirjandusteose analüüs ja tõlgendamine"

    Õpitulemused

    1. on tuttav käsitletud kirjanike loomingulooga, mõistab nende loomingu tähtsust kultuuri- ja kirjandusloos ning iseloomustab autorite stiili;
    2. analüüsib ja tõlgendab loetud proosateoste sisu- ja vormivõtteid: nimetab teema, sõnastab probleemi ning peamõtte, iseloomustab tegevusaega ja -kohta, jutustaja vaatepunkti, tegelaste suhteid, olustikku, sündmustikku ning kompositsiooni;
    3. analüüsib ja tõlgendab loetud luuletuste sisu ja vormivõtteid: nimetab teema ning põhimotiivid, iseloomustab vaatepunkti, kujundi- ja keelekasutust, riimi, rütmi ja salmilisust, kirjeldab meeleolu ning sõnastab mõtte;
    4. hindab käsitletavate kirjandusteoste humaanseid väärtusi, märkab teostes peituvaid eetilisi ja esteetilisi väärtusi, suhestab oma ja kirjandusteose väärtuste maailma, põhjendab oma kirjanduslikke eelistusi ja lugemiskogemusi;
    5. on läbi lugenud ja analüüsinud ettenähtud proosateosed, luulevalimikud ning seonduvad kirjanduslikud artiklid.
  • Kursus „Keel ja ühiskond“

    Õpitulemused
    Kursuse lõpetamisel õpilane:
    mõistab keele rolli, funktsioone ja tähendust ühiskonnas;
    tunneb eesti keele erijooni teiste keeltega võrreldes;
    mõistab allkeelte ja keele varieerumise olemust;
    tunneb suulise ja kirjaliku keele norme ning etiketti;
    oskab eakohasel tasemel analüüsida ajastuomaseid keelenähtusi.

  • Kursuse lõpul õpilane:

    1) eristab juhuslikku, kindlat ja võimatut sündmust;

    2) selgitab sündmuse tõenäosuse mõistet ning sõltumatute sündmuste korrutise ja välistavate sündmuste summa tähendust;

    3) selgitab faktoriaali, permutatsioonide ja binoomkordaja mõistet;

    4) selgitab juhusliku suuruse jaotuse olemust ning juhusliku suuruse arvkarakteristikute tähendust;

    5) selgitab valimi ja üldkogumi mõistet ning andmete süstematiseerimise ja statistilise otsustuse usaldatavuse tähendust;

    6) arvutab sündmuse tõenäosust ja rakendab seda lihtsamaid elulisi ülesandeid lahendades;

    7) arvutab juhusliku suuruse jaotuse arvkarakteristikud ning teeb nendest järeldusi uuritava probleemi kohta;

    8) leiab valimi järgi üldkogumi keskmise usalduspiirkonna;

    9) kogub andmestikku ja analüüsib seda arvutil statistiliste vahenditega.

    Self enrolment
  • Ajalooõpetuse gümnaasiumi  VI kursus „Lähiajalugu III – 20. sajandi arengu põhijooned: Eesti ja maailm”

    Õpitulemuste järgi kursuse lõpuks  õpilane:

    1) teab tähtsamate ideoloogiate põhiseisukohti ja iseloomustab nende mõju ühiskonnale;
    2) teab teaduse ja tehnika arengu saavutusi ning iseloomustab nende rakendumist igapäevaelus;
    3) analüüsib kultuuri arengu põhijooni ning seostab neid ühiskonnas toimunud muutustega.
    4) analüüsib, mis asjaoludel kujunesid ja muutusid inimeste hoiakud ning väärtushinnangud sõja ja rahu küsimuses 20. sajandi jooksul;
    5) analüüsib rahvusvaheliste organisatsioonide rolli riikidevahelistes suhetes;
    6) teab Lähis-Ida kriisikolde kujunemise põhjusi, selgitab kriisi olemust ja püüdeid seda lahendada;
    7) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid desarmeerimine, võidurelvastumine, patsifism.
    8) selgitab, millised arengusuunad ühiskonnas tegid võimalikuks inimsusevastaste kuritegude toimepaneku;
    9) mõistab inimsusevastaste kuritegude olemust ning nende taunimise ja vältimise vajalikkust;
    10) teab inimsusevastaste kuritegude toimepanemise viise ja nende tagajärgi;
    11) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid genotsiid, holokaust, küüditamine, GULAG.
    12) iseloomustab koloniaalsüsteemi toimimist, selle lagunemise põhjusi ja tagajärgi;
    13) analüüsib uute vastasseisude kujunemist maailmas pärast külma sõja lõppu.


    Self enrolment
  • I Perioodilised muutused ainete omadustes.(Metallid ja mittemetallid)

    II Keemilised protsessid praktikas

    III Keemilised reaktsioonid lahustes

    Guest accessSelf enrolment
  • Ühiskonnaõpetuse II kursus, 12 klass "Majandus ja maailmapoliitika".

    Õpitulemused:
    • õpilane on omandanud ülevaate nüüdisaegse majanduse toimimisest ja erinevatest majandussüsteemidest;
    • iseloomustab riikide majandusliku suhtlemise põhimõtteid;
    • väärtustab säästva majanduse põhimõtteid;
    • tunneb tarbija ning ettevõtja rolli ühiskonnas, mõistab nende ühis- ja vastandlikke huve;
    • tunneb maksupoliitikat, selle mõju üksikisikule ja ühiskonnale, väärtustab maksude maksmist kui kodaniku ja ettevõtja panust ühiskonna heaolusse;
    • teab oma võimalusi ning oskab käituda tööturul; mõistab elukestva õppe olemust ja vajadust;
    • oskab leida majandusteavet, kasutada selle töötlemiseks asjakohaseid statistilisi meetodeid  
    • tunneb töösuhteid, ettevõtlust ning intellektuaalseomandi kaitset reguleerivaid olulisemaid õigusakte;
    • teab tähtsamaid globaalprobleeme ja tunneb kaasvastutust nende lahendamise eest;
    • iseloomustab nüüdismaailma põhiprobleeme ja arengut endentse; osaleb ühiskonna arengu aruteludes:
    • analüüsib poliitiliste konfliktide põhjusi ja tagajärgi ning soovitab konfliktide ületamiseks argumenteeritud lahendusi;
    • kasutab infotehnoloogiavahendeid infot otsides, tõlgendades ja vahendades, arvestades ning väärtustades autoriõiguste kaitset;

    Guest accessSelf enrolment
  • Gümnaasiumi II kursus „Eesti ajalugu I (kuni 16. ja 17. sajandi vahetuseni)”
    Õpitulemused:
    1) õpilane teab ja iseloomustab tähtsamaid Eesti esiaja perioode, tõlgendab muististe alusel inimeste eluolu ja ühiskondlikku korraldust ning uskumusi ja vaimulaadi;
    2) iseloomustab esiaja eestlaste suhteid naaberrahvastega ning vastastikuseid mõjutusi;
    3) iseloomustab Eesti halduskorraldust ja majanduslikku arengut esiaja lõpul;
    4) seletab ja kasutab kontekstis mõisted arheoloogiline kultuur, muistis, muinaslinnus, kalme, maakond, kihelkond, malev, animism.
    5) tunneb muutusi Vana-Liivimaa riiklikus korralduses ja poliitilisel kaardil; iseloomustab suhteid naaberriikidega;
    6) iseloomustab Eesti keskaja ühiskonda: läänikord, talurahva õiguslik seisund ja majanduslik olukord, käsitöö ja kaubandus, eluolu linnades; loob seoseid Eesti ja Euroopa ajaloo vahel keskajal;
    7) iseloomustab Eesti keskaja kultuuri põhijooni ning mõistab ristiusu mõju Eesti kultuurile, vaimuelule ja väärtushinnangute muutumisele; mõistab kultuurilist järjepidevust;
    8) analüüsib kriitiliselt keskaja kroonikaid ja teisi teabetekste; 91) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid Vana-Liivimaa, Liivi Ordu, vasallkond, mõis, teoorjus, sunnismaisus, adramaa;
    9) teab, kes olid Lembitu, Kaupo, piiskop Albert ja kroonik Henrik, ning iseloomustab nende tegevust.
    10) iseloomustab rahvusvahelisi suhteid Läänemere piirkonnas 16. sajandil; võrdleb suurriikide mõju Läänemere piirkonnas 16. sajandil;
    11) selgitab Liivi sõja eellugu, käiku ja tulemusi; analüüsib ning hindab allikate alusel sõja osaliste tegevust;
    12) teab muutusi riiklikus korralduses ja poliitilisel kaardil sõdade ajal;
    13) iseloomustab reformatsiooni mõju ja tähtsust eesti kultuuriloos; analüüsib muutusi mentaliteedis ning vaimuelus;

    Guest accessSelf enrolment
  • Orgaaniline keemia II on 11.klass keemiakursuse järg ja viimane IV keemia kursus

    Ainekava

    I Karbonüülühendid

    Aldehüüdid 

    Ketoonid

    II Sahhariidid

    Monosahhariidid

    Disahhariidid

    Polüsahhariidid

    IIIKarboksüülühendid

    Karboksüülhapped

    Estrid

    Rasvad

    Aminohapped

    Valgud

    Guest accessSelf enrolment
  • I kursus „Sissejuhatus füüsikasse. Kulgliikumise kinemaatika“
    Õpitulemused
    Kursuse lõpus õpilane:
    1)selgitab  mõisteid loodus, maailm ja vaatleja;hindab füüsika kohta teisteloodusteaduste seas ning määratleb füüsika uurimisala;
    2)määratleb looduse struktuuritasemete skeemil makro-, mikro- ja megamaailma ning nimetab nende erinevusi;
    3)selgitab loodusteadusliku meetodi olemust ja teab, et eksperimenditulemusi üldistades
     jõutakse mudelini;  
    4)põhjendab mõõteseaduse vajalikkust üldaktseptitavate mõõtmistulemuste saamiseks;
    5)mõistab mõõdetava suuruse ja mõõtmistulemuse suuruse väärtuse erinevust;
    6)teab ja rakendab rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi(SI) põhisuurusi ning nende mõõtühikuid;
    7)teab, et korrektne mõõtetulemus sisaldab ka määramatust, ning kasutab mõõtmisega kaasnevat mõõtemääramatust hinnates standardhälvet;
    8)toob näiteid põhjusliku seose kohta;
    9)mõistab, et füüsika üldprintsiibid on kõige üldisemad tõdemused looduse kohta, ning tõestab nende kehtivust kooskõla eksperimendiga.

    Hindamine
    Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega.

    Self enrolment
  • 1. Ühiskond ja selle areng

    Sotsiaalsed suhted. Ühiskonna uurimine. Nüüdisühiskonda ja selle kujunemine.

    Õpitulemused:
    • iseloomustab nüüdisühiskonda, tunneb ühiskonna struktuuri ning toimimispõhimõtteid,  ühiskonnaelu  valdkondi  ja  nende  omavahelist  seotust  ning oskab ennast suhestada ühiskonna arenguga;
    • tunneb  demokraatia  põhimõtteid  ja  vorme,  analüüsib ja  väärtustab  demokraatia võimalusi (sh kodanikuaktiivsust) ning hindab ohte;
    • iseloomustab  nüüdisühiskonna  peamisi  probleeme  Eestis,  Euroopas  ja  maailmas.
    • teab  euroopalikke  põhimõtteid  sotsiaalkaitse  alal  ning  oskab  vajaduse  korral  otsida abi;
    • on kujundanud oma kodanikupositsiooni Eesti, Euroopa ja globaalses kontekstis ning tunneb kodanikualgatuse võimalusi;
    • tunneb ning järgib inim- ja kodanikuõigusi ning –vabadusi.
    • oskab koguda sotsiaal-poliitilist ja majanduslikku teavet, sh meediast, seda kriitiliselt hinnata, süstematiseerida ning kasutada;

    2. Demokraatliku ühiskonna valitsemine

    Riik ja riigi vormid, Õigusriik ja võimude lahusus, Inimõigused. Poliitilised ideoloogiad. Valimised. Erakonnad ja kodanikuühendused. EL valitsemiskord ja toimimine.

    Õpitulemused:
    • iseloomustab demokraatliku valitsemiskorralduse toimemehhanisme Eestis ja Euroopa Liidus ning valitsemises osalemise võimalusi;
    • iseloomustab poliitilisi ideoloogiaid ja kujundab oma põhjendatud eelistused;
    • tunneb Eesti ja Euroopa Parlamendi valimissüsteemi ning mõistab oma kohustust valijana;
    • tunneb, kasutab ning järgib „Eesti Vabariigi põhiseadust” ja teisi õigusakte ning oskab seaduslike vahenditega kaitsta oma huve ja õigusi;
    • suhtleb vajaduse korral riigi- ja kohalike asutustega ning vormistab nõuetekohaseid dokumente;
    • on kursis ühiskondlik-poliitiliste sündmustega, mõistab tänapäeva ühiskonna probleeme ning pakub võimaluse korral lahendusi;

    Guest accessSelf enrolment
  • Keemia I kursus Sissejuhatus gümnaasiumi keemiasse.

    See kursus on 10 klassi õpilastele õppematrjaliks s.t. iga teema kohta on koostatud lühikonspekt. 10 E klassile on materjalide vahel ka tööde küsimused ja töö teostamise aeg.

    I       Üldine teooria

    1.1.Keemia mõiste. Ained.

    Looduslikud ja tehisained. Aineosakesed. Puhas aine ja segu. Liht- ja liitained. Keemia keel – sümbolid. Perioodilisuse tabel. Metallilised ja mittemetallilised elemendid. Ainete üldised füüsikalised omadused.

    1.2.Aatomi ehitus.

    Aatomi mudel. Tuuma ehitus. Elektronkatte ehitus. Aatomi ehituse seos perioodilisuse tabeliga. Elektronskeemi koostamine. Aatomorbitaalid. Elektronvalemi koostamine. Ruutskeem.

    1.3. Keemiline side.

    Side aineosakeste vahel. Sideme tekkimine olenevalt aatomi iseloomust. Kovalentne side. Valents. Kovalentse sideme liigid. Iooniline side.  Metalliline side. Ainete omadused ja keemiline side.

     

    II     Ühendite klassid ja reaktsioonid

    2.1.            Liitainete klassid.

    Oksiidid. Oksüdatsiooniaste. Happed, alused ja soolad. Valemi koostamine ja ühendile nime kirjutamine.

    2.2.            Keemilised reaktsioonid.

    Reaktsiooni mõiste. Ühinemis-, lagunemis-, asendus- ja vahetusreaktsioon. Neutralisatsioon. Oksüdeerumine ja redutseerumine. Võrrandi tasakaalustamine.

     

    III   Ülesanded ja lahused.

    3.1.            Ülesanded

    Ainehulk ja mool. Molaarmass ja molaarruumala. Aine tihedus ja massiprotsent. Ülesanded valemiga ja moolarvutused võrrandiga ülesannetes.

    3.2.            Lahused.

    Lahuse koostis. Küllastunud ja küllastumata lahus. Tõelised lahused ja ebaühtlased lahused. Lahustuvus. Ülesanded lahustuvusega ja graafiku kasutamine ülesannetes.

    Guest accessSelf enrolment
  • Lühitutvustus, teemad, õpiväljundid, hindamine

    Guest accessSelf enrolment
  • Gümnaasiumi V kursus „Lähiajalugu II – Eesti ja maailm 20. sajandi teisel poolel”
    Teemad

    • Külm sõda
    • Demokraatlik maailm pärast Teist maailmasõda
    • NSVL ja kommunistlik süsteem
    • Maailm sajandivahetusel

    Õpitulemused
    Kursuse lõpul õpilane:
    1) analüüsib külma sõja põhjusi ja kujunemist ning teab avaldumisvorme;
    2) analüüsib külma sõja kriiside tekkimise põhjusi ning osaliste taotlusi ja tulemusi;
    3) analüüsib rahvusvahelist olukorda külma sõja ajal;  
    4) analüüsib külma sõja põhjusi ja kujunemist ning teab avaldumisvorme;
    5) analüüsib külma sõja kriiside tekkimise põhjusi ning osaliste taotlusi ja tulemusi;
    6) analüüsib rahvusvahelist olukorda külma sõja ajal;
    7) iseloomustab NSVLi ühiskonnaelu arengut;
    8) analüüsib kommunistliku süsteemi kriiside põhjusi ja tagajärgi;
    9) analüüsib Eesti ühiskonna arengut Nõukogude okupatsiooni ajal;
    10) analüüsib kommunistliku süsteemi lagunemise põhjusi;
    11)analüüsib Eesti iseseisvuse taastamist ning teab riikluse ülesehitamise käiku;
    12) teab, kes olid Ronald Reagan, Mihhail Gorbatšov, Boris Jeltsin, George Bush, Helmut Kohl, Vaclav Havel, Arnold Rüütel, Lennart Meri, Edgar Savisaar ja Mart Laar, ning iseloomustab nende tegevust. 

    Guest accessSelf enrolment
  • Günmaasiumi I kursus "Üldajalugu"(antiikaeg, keskaeg, uusaeg)

    Õpitulemused
    Kursuse lõpul õpilane:
    1) iseloomustab näidete abil antiikkultuuri saavutusi, toob esile seosed antiikkultuuri ja Euroopa kultuuri kujunemise vahel, näitab kaardil Kreeka linnriike ja hellenistliku kultuuri levikuala ning Rooma riigi laienemist;
    2) teab, kes olid Homeros, Herodotos, Sokrates, Platon, Aristoteles, Perikles, jne.

    3) mõistab riigi, kultuuri ja ühiskonna olemuslikku seost keskaja kontekstis iseloomustab keskaja ühiskonda ja eluolu.
    4) iseloomustab kiriku osa keskaja ühiskonnas ja kultuuris, teab linnade tekkimise põhjusi ja iseloomustab linnaühiskonda;  
    5) teab ristisõdade põhjusi ja tulemusi ning mõju kultuurile ja väärtushinnangutele.
    6) mõistab riigi, kultuuri ja ühiskonna olemusliku seose ning väärtushinnangute muutumist
    uusajalsamutiiseloomustab uut maailmapilti ning selgitab renessansi, maadeavastuste ja reformatsiooni
    osa selle kujunemisel;  
    7) iseloomustab industriaalühiskonda ning analüüsib selle mõju inimeste igapäevaelule;
    8) näitab ja analüüsib uusajal toimunud muutusi Euroopa poliitilisel kaardil;

    Guest accessSelf enrolment
  • Kursus on loodud kooli tugisüsteemide ja kirjalike tööde vormistamise tutvustamiseks. E- kursus on tugi kontakttunnis käsitletud teemade kinnistamiseks ning enesekontrolli tegemiseks.
    Eesmärgid:
    •    omandab vajalikud teadmised õppetöös kasutatava e- keskkonna kohta;
    •    arendab oma oskuseid iseseisvate ülesannete lahendamisel;
    •    vormistab kirjalikud tööd vastavalt juhendile.
    Õpiväljundid:
    •    oskab kasutada Moodle ja E-Kooli keskkonda;
    •    teab kooli kirjalikes töödes juhendis kehtestatud nõudeid;
    •    leiab, lahendab ja vajadusel laeb üles erinevat tüüpi ülesandeid, Moodle keskkonnas.

    Hindamismeetodid: Mitteeristav hindamine

    Self enrolment
  • Kursus sisaldab järgnevaid teemasid:
    1. kliimat kujundavad astronoomilised ja geograafilised tegurid;
    2. inimtegevuse mõju atmosfäärile;
    3. Maa soojus- ja niiskusrežiim;
    4. ilmakaardid ja ilma prognoosimine;
    5. vee jaotumine Maal;
    6. hoovused, tõus ja mõõn;
    7. rannaprotsessid;
    8. põhja- ja pinnavesi;
    9. kordamisküsimused.

    Kursus lõppeb hindelise tööga.
     

    Guest accessSelf enrolment
  • Kursus hõlmab teises hindelises töös "Organismide areng" sisalduvaid teemasid:
    1. viljastunud munarakust sünnituseni;
    2. sugulisel teel levivad nakkused;
    3. sugulisel teel levivate nakkuste ja soovimatu raseduse vältimine;
    4. selgroogsete loomade lootejärgsed arenguetapid;
    5. inimese areng lõppeb surmaga.

    Kursusel kasutatakse õpikut "Bioloogia gümnaasiumile 2". 

    Guest accessSelf enrolment
  • Kursus "Praktiline eesti keel II"

    Õpitulemused

    Kursuse lõpetamisel õpilane:
    1) annab paindlikult ja olukorra järgi edasi oma tundeid, mõtteid ja hinnanguid niihästi isiklikus, avalikus kui ka ametlikus suhtluses, nii suuliselt, kirjalikult kui ka elektrooniliselt;
    2) argumenteerib veenvalt ja selgelt ning suudab kaitsta oma seisukohti eakohastes aruteludes koolis;
    3) suudab kaasa mõelda avalikule esinemisele ning esitada ettekandjale küsimusi;
    4) suudab eri liiki meediatekste kriitiliselt hinnata ning eri allikatest pärineva info ja arutluskäikude põhjal tasakaalustatud kokkuvõtet teha;
    5) suudab kirjutada arvamuslugu, retsensiooni ja pressiteadet ning koostada koosoleku memo ja tegevuskava;
    6) suudab mitme aimeallika põhjal kirjutada referatiivset teksti, vältides plagiaati;
    7) on arendanud oma elektroonilise infootsingu oskust ning suudab kasutada paindlikke infootsingu strateegiaid;
    8) on kinnistanud ja parandanud oma õigekirja- ja kirjakeeleoskust.

    Guest accessSelf enrolment
  • Kursus "20. sajandi kirjandus"

    Õpitulemused
    Kursuse lõpul õpilane:

    1. nimetab  20.saj eesti kirjanduse tähtsamaid perioode, kirjanduslikke rühmitusi, olulisemaid autoreid ja nende teoseid;
    2. seostab eesti kirjanduslugu Euroopa kirjanduse perioodide, voolude ja suundadega,
    3. võrdleb poeetikaanalüüsile tuginedes kahte vabalt valitud kirjandusteost, tuues esile ühiseid ja eriomaseid jooni;
    4. mõistab ning hindab kirjandusteoste humaanseid, eetilisi ja esteetilisi väärtusi;
    5. on tervikuna läbi lugenud ja analüüsinud vähemalt neli proosa- või draamateost, tunneb teoste ning nende autorite kohta üldises kultuuri- ja kirjandusloos.
    Guest accessSelf enrolment
  • Kasutatud kirjandus

    Psühholoogia gümnaasiumile Jüri ULJAS

    Thea Rumberg

    Guest accessSelf enrolment
  • KUNST JA VISUAALKULTUUR 20.ja 21.SAJANDIL

    ÕPPESISU

    1.Kunsti ajalugu ja muutuv olemus

    Barokk
    Kunst kiriku ja valitsejate teenistuses.
    Klassitsism.
    Antiikpärandi mõju ja valgustusajastu
    ideed.
    Sama sajand, erinevad vaated.
    Romantism.
    Mäss korra vastu.
    Realism.
    Tõearmastus.
    2.Kunst ja visuaalkultuur 20.ja 21.sajandil
    Juugend
    Tervikliku stiili taotlus
    Modernistliku kunsti suunad:
    Impressionism, postimpressionism, fovism, ekspressionism, futurism,
    kubism, konstruktivism, funktsionalism, abstraktsionism, dada, sürrealism
    3.Postmodernism ja nüüdiskunst
    Vaatenurkade paljusus


    Guest access
  • KUNST JA KUNSTIAJALUGU

    ÕPPESISU

    1. Kunsti roll eri ajastutel.
    Kunsti tekkimine.Ürgaja kunst
    Vanimad kõrgkultuurid.
    Mesopotaamia. Egiptus.Kreeta-Mükeene
    Antiikaja kunst.
    Vana-Kreeka. Vana-Rooma.
    Keskaja kunst.
    Romaani stiil. Gooti stiil. Kunst ja religioon.
    Renessanss.
    Vararenessanss. Kõrgrenessanss.
    2. Ajastute kunsti võrdlev teema
    Eri ajastute kunsti ja muusika kokkukõla
    3. Loomingulised tegevused, õppekäigud
    Väljendusvahendite valimine ja töö tegemine ( joonistus, kollaaž jt.)
    Guest access
  • Selle kursusega tutvustatakse õpilastele praktiliste tegevuste kaudu meetodeid ning tarkvaravahendeid, mis lihtsustavad uurimistöö vormistamist, uurimisandmete kogumist, töötlemist, analüüsi ja esitlemist.

    Valikkursusega taotletakse, et õpilane:

    1) tuleb toime arvuti kasutamisega uurimistööd tehes, sh andmeid kogudes, töödeldes ja analüüsides ning uurimistulemusi esitades;

    2) suudab andmete kogumiseks ja töötlemiseks valida sobivad meetodid ning tarkvara;

    3) suudab kogutud uurimisandmete põhjal teha järeldusi ning neid põhjendada;

    4) koostab uurimistöö kaitsmiseks korrektse ja nõuetele vastava esitluse.

    Hindamine

    Kursuse vahehindamine toimub detsembris (uurimistöö kava ja selle esitlus) ja lõpliku hinde otsustab uurimistöö kaistmise tulemus kevadel.

    Guest accessSelf enrolment
  • Kursus "Orgaaniline keemia I" on jagatud kaheks osaks 1. Teoreetiline osa - sisaldab loengute konspekte  osade kohta , mis võetakse läbi kontakttundides. Need tunnid toimuvad üle teisipäeva. Selle osa juurde on koostatud ka harjutusi, et kinnistada õpitut. 2. Iseseisva töö osa - sisaldab viiteid õpikule vajaliku materjali iseseisvaks läbi töötamiseks. Selle osa juurde kuuluvad testid ja iseseisvad tööd ette antud teemal.

     

    Kursuse ainekava

    I Üldmõisted

    1. Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse

    2. Süsiniku aatom orgaanilises aines

    3. Orgaaniliste valemite koostamine

    4. Orgaaniliste ainete nimetamine.

    5. Isomeeria

    6. Orgaaniliste ainete oksüdeerumine ja põlemine

    II Alkaanid

    1. Alkaanid kui ühendite klass

    2. Alkaanide üldised omadused

    3. Alkaanide füsioloogiline mõju

    5. Alkaanide leidumine looduses ja kasutamine

    III Halogeeniühendid

    1. Halogeene sisaldavate ühendite valemite koostamine ja nimetamine.

    2. Polaarsus orgaanilises molekulis.

    3. Halogeeniühendid igapäevaelus ja tööstuses.

    IV Alkoholid

    1. Alkoholid kui ühendite klass

    2. Alkoholide valemite koostamine ja nimetamine. Isomeeria

    3. Alkoholide üldised omadused.

    4. Alkoholide füsioloogiline toime

    5. Alkohilde esindajad

    V Küllastumata süsivesinikud

    1. Alkeenid ja alküünid kui ühendite klassid

    2. Alkeenide ja alküünide valemite koostamine ja nimetamine. Isomeeria

    3. Alkeenide, alküünide üldised omadused

    4. Ühinemisreatsioonid orgaaniliste ainetega.

    5. Alkeenide, alküünide füsioloogiline toime.

    6. Alkeenide ja alküünide esindajad ja nende kasutamine.

    7. Areenid

    8. Fenoolid

     

     

     

     

     

     

    Guest accessSelf enrolment
  • Uudistefoorumis leiad  RTG uurimistööde juhendi, see on töö vormistamisel hädavajalik!

    Kursus  "Uurimistöö alused"

    Õpitulemused

    Gümnaasiumi õpitulemused kajastavad õpilase rahuldavat saavutust.
    Kursuse lõpul õpilane:
    1) tunneb uurimistöö koostamise metoodikat ning teeb uurimistöö iseseisvalt;
    2) õpib suhtlema juhendajaga ning toime tulema konstruktiivse kriitikaga;
    3) orienteerub valitud ainevaldkonna lihtsamas ki
    rjanduses, leiab vajaliku info ja analüüsib
    seda kriitiliselt;
    4) tunneb peamisi uurimistööks vajalike lähteandmete kogumise meetodeid (vaatlus,
    eksperiment, küsitlus, kogemuste üldistamine jt);
    5) töötleb andmeid sobivate meetoditega (keskmiste arvutamine, korrelatsioon jt);
    6) analüüsib uurimistulemusi sobivate meetoditega (võrdlemine, reastamine, analüüs, süntees,
    üldistamine jt);
    7) vormistab uurimistöö teaduslikule uurimis
    tööle esitatud nõuete ning uurimistöö juhendi
    järgi;
    8) esitab ja kaitseb oma uurimistulemusi nii suuliselt kui ka kirjalikult;
    9) oskab anda konstruktiivset tagasisidet kaasõpilase uurimistöö kohta.
    Guest accessSelf enrolment
  • Kursus „Kirjanduse põhiliigid ja žanrid“

    Õpitulemused
    Kursuse lõpul õpilane:

    1. eristab õppematerjalidele toetudes kirjanduse põhiliike ja žanre, analüüsib teoseid liigi- ja žanritunnuste põhjal;
    2. analüüsib romaani alaliike ning toob näiteid autorite ja teoste kohta;
    3. toob esile käsitletud teoste teema, probleemistiku ja ideestiku, analüüsib tegelasi ja nende suhteid, loob seoseid nüüdisajaga ning tsiteerib ja refereerib oma väidete kinnitamiseks teksti;
    4. nimetab luuleteksti žanri, teema ja põhimotiivid, sõnastab selle mõtte ning analüüsib keele- ja kujundikasutust;
    5. eristab näitekirjanduse põhižanre ja nende alaliike, arutleb näidendis käsitletud teemade ja probleemide üle ning analüüsib tegelaste suhteid;
    6. selgitab ja kasutab praktikas peamisi tekstianalüüsis vajalikke mõisteid ja kujundeid ning analüüsib ilukirjanduslikku keelt ja stiili;
    7. on tervikuna läbi lugenud ja analüüsinud vähemalt neli proosa- või draamateost ning ühe eesti autori luuletuskogu.
    Guest accessSelf enrolment
  • Valikkursus "Kultuurilugu"

    Õppematerjali on jagatud 35 tunniks. Iga teema läbitöötamiseks  on 2 nädalat.Teemadeks on Raplamaa, Viljandimaa, Võrumaa, Läänemaa, Hiiumaa, Lääne-Virumaa, Jõgevamaa, Järvamaa, Valgamaa, Tartu, Ida-Virumaa, Saaremaa, Tallinn, Tartumaa, Harjumaa, Põlvamaa, Pärnumaa.

    Õppematerjal on üles ehitatud kronoloogilisel põhimõttel, struktureeritud Eesti ajaloo ainekava periodiseeringu alusel: esiaeg, keskaeg, varauusaeg, Eesti 19. sajandil ja 20. sajandi algul, Eesti Vabariik 1918–1940, Eesti Teises maailmasõjas, Nõukogude aeg, iseseisvuse taastanud Eesti.

    Arvestuse saamiseks esitab õpilane kursuse lõpus referaadi ( 5 lk) ühest valitud maakonnast. Selle vormistamiseks on 5 tundi( 2 nädalat) Kasutab RTG uurimistööde vormistamise juhendit.

    Guest accessSelf enrolment
  • Self enrolment
  • Kursus " Kirjandus antiigist 19.sajandini"

    Õpitulemused

    Kursuse lõpul õpilane:
    1) iseloomustab õppematerjalidele toetudes eri ajastute kirjandust ja kirjandusvoole, nimetades nende ajapiirid ja tunnused, tähtsamad žanrid, teosed ning autorid;
    2) nimetab eesti kirjanduse tähtsamaid arenguperioode, olulisemaid autoreid ja kirjanduslikke rühmitusi;
    3) määrab eesti kirjanduse tekkeaja ning võrdleb selle kujunemist muu Euroopa kirjanduse arenguperioodidega;
    4) mõistab ning hindab käsitletavate kirjandusteoste humaanseid, eetilisi ja esteetilisi väärtusi;
    5) on tervikuna läbi lugenud ja analüüsinud vähemalt neli proosa- või draamateost, tundes teoste ning nende autorite kohta üldises kultuuri- ja kirjandusloos.

    Self enrolment
  • Kursus "Praktiline eesti keel" I

    Õpitulemused

    Kursuse lõpetamisel õpilane:
    1) argumenteerib veenvalt ja selgelt ning kaitseb oma seisukohti suuliselt ja kirjaliku arutleva teksti vormis;
    2) koostab levinumaid tarbetekste;
    3) oskab ühe alusteksti põhjal koostada referaati ja kokkuvõtet, vältides plagiaati;
    4) tunneb põhilisi elektroonilise infootsingu võimalusi ning kasutab neis leiduvat infot omatekstides;
    5) oskab kasutada elektroonilisi ja paberil sõnaraamatuid;
    6) on kinnistanud ja parandanud oma õigekirja- ja kirjakeeleoskust.
    Self enrolment
  • RAHVUSLIKKUS MUUSIKAS ( II kursus )

    20. ja 21. SAJANDI MUUSIKA ( III kursus )

    ÕPPESISU

    Muusika kuulamine, muusikalugu, hääleseade ja laulmine (4 x 45 minutit  igal kursusel,v.a. osaline e-õpe ).

    ROMANTISM

    Ajastu kultuurilooline taust ja muusika väljendusvahendid.

    Soololaul, instrumentaalsed väikevormid, programmiline muusika (sümfooniline poeem), lavamuusika (ooper, ballett, operett).

    Rahvuslikud koolkonnad. Hilisromantism.

    Muusikanäited järgmiste heliloojate loomingust- Schubert, Chopin , Liszt, Berlioz, Verdi, Wagner, Tšaikovski, Sibelius, Grieg jt.

    EESTI MUUSIKA

    Pärimusmuusika. Folkloor, regilaulu liigid, rahvapillid, rahvatantsud, uuem rahvalaul, uuemad

    laulumängud.

    Muusikanäited eesti pärimusmuusikast.

    Muusikaelu Eestis enne rahvuslikku ärkamisaega.Laulupidude traditsiooni kujmunemine.

    Esimesed heliloojad.

    Muusikanäited järgmiste heliloojate loomingust. Kunileid, Saebelmann, Hermann.

    Eesti professionaalse muusikakultuuri kujunemine.

    Esimesed eesti professionaalsed heliloojad-muusikud,

    esimesed sümfoonilised ja vokaal-sümfoonilised suurteosed eesti muusikas. Rahvusliku

    helikeele kujunemine koorimuusikas, instrumentaalmuusikas ning lavamuusikas.

    Muusikanäited järgmiste heliloojate loomingust: Härma, Türnpu, Lüdig, Tobias, Saar, Kreek, Eller, Aav, Tubin.

    Eesti muusika pärast Teist maailmasõda.

    Muusikaelu Eestis pärast Teist maailmasõda.

    20. sajandi II poole muusikasuundade peegeldused eesti koori ja instrumentaalmuusikas.

    Uued suunad 21. sajandil.

    Muusikanäited valikuliselt järgmiste heliloojate loomingust: Gustav Ernesaks, Artur Kapp, Veljo Tormis,Ester Mägi, Eino Tamberg, Jaan Rääts, Lepo Sumera, Raimo Kangro, Urmas Sisask,

    Arvo Pärt, Erkki-Sven Tüür, Helena Tulve jt.

    Impressionism, ekspressionism, neoklassitsism.

    Muusikastiile tutvustatakse muusika kuulamise kaudu valikuliselt järgmiste heliloojate loomingust:

    Claude Debussy, Maurice Ravel, Igor Stravinski, Arnold Schönberg, Carl Orff, Benjamin Britten,

    Sergei Prokofjev, Dmitri Šostakovitš, Olivier Messiaen, John Cage, Pierre Boulez, Steve Reich,

    Philip Glass, George Gershwin jt.


  • English for Form 10, "People& Places"

    Kontaktundi toetavad materjalid.

    Self enrolment
    1. Kursus "Kirjandusteose analüüs ja tõlgendamine"

    Õpitulemused

    1. on tuttav käsitletud kirjanike loomingulooga, mõistab nende loomingu tähtsust kultuuri- ja kirjandusloos ning iseloomustab autorite stiili;
    2. analüüsib ja tõlgendab loetud proosateoste sisu- ja vormivõtteid: nimetab teema, sõnastab probleemi ning peamõtte, iseloomustab tegevusaega ja -kohta, jutustaja vaatepunkti, tegelaste suhteid, olustikku, sündmustikku ning kompositsiooni;
    3. analüüsib ja tõlgendab loetud luuletuste sisu ja vormivõtteid: nimetab teema ning põhimotiivid, iseloomustab vaatepunkti, kujundi- ja keelekasutust, riimi, rütmi ja salmilisust, kirjeldab meeleolu ning sõnastab mõtte;
    4. hindab käsitletavate kirjandusteoste humaanseid väärtusi, märkab teostes peituvaid eetilisi ja esteetilisi väärtusi, suhestab oma ja kirjandusteose väärtuste maailma, põhjendab oma kirjanduslikke eelistusi ja lugemiskogemusi;
    5. on läbi lugenud ja analüüsinud ettenähtud proosateosed, luulevalimikud ning seonduvad kirjanduslikud artiklid.
    Self enrolment
  • Kursuse lõpul õpilane:

    1) eristab ratsionaal-, irratsionaal- ja reaalarve;

    2) sooritab tehteid astmete ja juurtega teisendades viimased ratsionaalarvulise astendajaga      astmeteks;

    3) teisendab lihtsamaid ratsionaal- ja juuravaldisi;

    4) eristab, võrdust, samasust, võrrandit ja võrratust;

    selgitab samasusteisendusi võrrandite ja võrratuste lahendamisel;

    5) lahendab ühe tundmatuga lineaar-, ruut- ja lihtsamaid murdvõrrandeid ning nendeks taanduvaid võrrandeid;

    6) lahendab lineaar- ja ruutvõrratusi ning ühe tundmatuga lineaarvõrratuste süsteeme;

    7) lahendab lihtsamaid, sh tegelikkusest tulenevaid tekstülesandeid võrrandite ja võrrandisüsteemide abil.

     

    Self enrolment
  • Kursus „Keel ja ühiskond“

    Õpitulemused
    Kursuse lõpetamisel õpilane:
    mõistab keele rolli, funktsioone ja tähendust ühiskonnas;
    tunneb eesti keele erijooni teiste keeltega võrreldes;
    mõistab allkeelte ja keele varieerumise olemust;
    tunneb suulise ja kirjaliku keele norme ning etiketti;
    oskab eakohasel tasemel analüüsida ajastuomaseid keelenähtusi.

    Self enrolment
  • Gümnaasiumi III kursus „Eesti ajalugu II (kuni 19. sajandi lõpuni)”

    Õpitulemused:
    Kursuse lõpul õpilane:
    1) selgitab Põhjasõja põhjusi, tulemusi ja mõju;
    2) iseloomustab Balti erikorda ning selle mõju Eesti arengule;
    3) analüüsib allikate ja teabetekstide alusel talurahva majandusliku olukorra ning õigusliku seisundi muutumist;
    4) analüüsib rahvastikuprotsesse mõjutanud tingimusi;
    5) analüüsib Euroopa valgustusideede mõju eesti vaimuelule;
    6) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid Balti erikord, restitutsioon, asehalduskord, vennastekogud;
    7) teab, kes olid Karl XII, Peeter I, Katariina II, Anton Thor Helle ja August Wilhelm Hupel, ning iseloomustab nende tegevust.
    8) teab, kuidas muutus talurahva õiguslik seisund ja majanduslik olukord, ning selgitab majandusprotsesside ja talurahvaseaduste seoseid;
    9) mõistab ärkamisaja tähendust ja tähtsust ning selle mõju kodanikuühiskonna kujunemisele
    Eesti ajaloos;
    10) iseloomustab rahvusliku liikumise eeldusi ja seoseid Euroopaga;
    11) teab, millised olid tähtsamad rahvusliku liikumise ettevõtmised ning kes olid rahvusliku liikumise eestvedajad; analüüsib allikate alusel rahvusliku liikumise ettevõtmisi ja ideid;
    12) iseloomustab muutusi Eesti ühiskonnas ja ühiskondlik-poliitilise mõtte arengut 19. sajandi lõpul ning loob seoseid omariikluse kujunemisega;
    13) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid estofiil, ärkamisaeg, rahvuslik liikumine, venestamine, Aleksandrikool;
    14) teab, kes olid Karl Ernst von Baer, Friedrich Reinhold Kreutzwald, Johann Voldemar Jannsen, Jakob Hurt, Carl Robert Jakobson, Lydia Koidula ja Jaan Tõnisson,

    Gümnaasiumi IV kursus „Lähiajalugu I – Eesti ja maailm 20. sajandi esimesel poolel

    Õpitulemused:
    1) iseloomustab suurriikide arengujooni ja rolli muutumist rahvusvahelistes suhetes;
    2) teab suurriikide sõjalis-poliitilisi blokke ning analüüsib Antanti ja Kolmikliidu taotlusi;
    3) tunneb maailma poliitilist kaarti enne Esimest maailmasõda: näitab kaardil suurriikide sõjalistesse blokkidesse kuuluvaid riike, koloniaalimpeeriume, seletab ja kasutab kontekstis mõisteid imperialism, monopol, Antant, Kolmikliit
    4) iseloomustab maailma majanduse arengujooni; analüüsib teaduse ja tehnika mõju;
    5) analüüsib Esimese maailmasõja põhjusi ning sõdivate poolte taotlusi, tagajärgi ja mõju maailma arengule;
    6) analüüsib Eesti omariikluse saavutamise eeldusi ja protsessi, teab Eesti Vabadussõja sündmusi ning kirjeldab sõja käiku kaardi alusel
    7) mõistab Vabadussõja ja Tartu rahu tähendust Eesti Vabariigi kindlustumisel;
    8) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid Veebruarirevolutsioon, autonoomia, Asutav Kogu, Landeswehr, Tartu rahu;
    9) iseloomustab majanduse arengut maailmasõdadevahelisel perioodil ning selgitab majanduskriisi põhjusi ja mõju;
    10) analüüsib ning võrdleb demokraatlikku ja diktatuurset ühiskonda;
    11) analüüsib Eesti ühiskonna poliitilist arengut 1920. ja 1930. aastail, selgitab autoritarismi kujunemise põhjusi ja mõju ühiskonnale ning iseloomustab vaikivat ajastut;
    12) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid demokraatia, diktatuur, autoritarism, totalitarism, kommunism, NSVL, fašism, natsionaalsotsialism, Rahvasteliit, Versailles’ süsteem, vaikiv ajastu, parlamentarism, vabadussõjalased;
    13) teab, kes olid Jossif Stalin, Adolf Hitler, Benito Mussolini, Franklin D. Roosevelt, Konstantin Päts ja Jaan Tõnisson,


    Self enrolment
  • UUSAEGSE HELIKEELE KUJUNEMINE

    ÕPPESISU

    Muusika kuulamine, muusikalugu, hääleseade ja laulmine 4 x 45 minutit kursuse jooksul ( v.a.osaline  e-õpe )
    Muusika teke ja olemus. Muusika väljendusvahendid. Muusika roll vanadel kultuurrahvastel ja tänapäeva ühiskonnas.
    Keskaeg. Ajastu kultuurilooline taust ja muusika väljendusvahendid. Gregooriuse laul, missa,
    mitmehäälsuse ja noodikirja kujunemine, rüütlikultuur.
    Renessanss. Ajastu kultuurilooline taust ja muusika väljendusvahendid. Polüfoonilise muusika
    areng, ilmalik laul ja seltskonnamuusika, instrumentaalmuusika, reformatsioon ja muutused
    kirikumuusikas.
    Barokk. Ajastu kultuurilooline taust ja muusika väljendusvahendid. Õukonnamuusika, ooper,
    oratoorium, passioon, kontsert, prelüüd ja fuuga.
    Klassitsism. Ajastu kultuurilooline taust ja muusika väljendusvahendid. Sonaaditsükkel,keel-
    pillikvartett, sümfoonia, instrumentaalkontsert, reekviem, klassikaline sümfooniaorkester, ooperi areng

    Muusikanäited järgmiste heliloojate loomingust: Monteverdi, Händel, J. S. Bach, Vivaldi, Haydn,Mozart, Beethoven jt.

  • kunstiliigid

    ürgajakunst

    mesopotaamiakunst

    egiptusekunst

    kreekakunst

  • 1.Perekond

    2.Perekonna ajalugu

    3.Kooselu vormid

    4.Tänapäeva perekond Eestis

    Self enrolment
  • Õppesisu põhiteemad:

    1. Eesti ja maailm

    2. Kultuur ja looming

    3. Keskkond ja tehnoloogia

    4. Haridus ja töö

    5. Inimene ja ühiskond

    Vene keel B-keelena

    5 osaoskust

    kuulamine

    lugemine

    rääkimine

    kirjutamine

    grammatika

    grammatika - kiri ja hääldus, nimisõna, omadussõnad, tegusõna, asesõna, määrsõna, arvsõna, abisõnad, lause struktuur.

  • trigonomeetrilised põhivõrrandid

    võrrandi sinx = m lahendamine -1 ≤ m ≤ 1

    võrrand cosx = m,

    võrrand tanx = m

  • Uurimistöö kirjutamine. Õpilane kirjutab ja kaitseb oma töö komisjoni ees.

    I Uurimistöö olemus

    II Uurimistöös kasutatavad meetodid

  • keemia

    Guest accessSelf enrolment
  • Eesmärk ja põhiteemad

  • Kursuse teema ja eesmärgid


Skip Calendar

Calendar

Mon Tue Wed Thu Fri Sat Sun
      1 2 3 4
5 6 7 8 9 10 11
12 13 14 15 16 17 18
19 20 21 22 23 24 25
26 27 28 29 Today Friday, 30 September 30